Pause

Ma arvasin, et pärast uurimuse valmimist läheb kõik paremaks, aga...Pingelangus oli ära, miks ma siis ikka veel ennast kusagile sügavamale kaevan? Jaks saab otsa, asi on kõiges ja mitte milleski...See on nii väsitav, võib-olla läheb see faas ruttu üle, aga päevgi sellises olekus on liiga palju. Ma arvan, et võtan blogimisest vahepeal pausi...on vaja kõik selgeks mõelda..Varem või hiljem........

Ma arvan, et te ei teadnudki, et ma võin veel segasemaks minna

Nonii-nonii-noniiiiii...
On ainult loogiline, et täna see postitus tekib..Nüüd, kus üks murekoorem on õlult langenud. Ma ei hakka eitama, et see uurimus, eriti lõpusirgel, mind täiesti segaseks ei teinud. Oli kindlasti väga põnevaid hetki, kus mõte lihtsalt kokku jooksis või ma tühja pilguga arvutiekraani?? vaatasin..Igatahes viib see emotsionaalse tasakaalu täiesti rööpast välja.......Vähemalt polnud nii hull kui 10ndas:D:D..Põnev, põnev.
Tõesti poleks eriti hullu olnud, aga koos uurimuse kiirema osaga saabusid ka peavalud..ime, et veel kerget moodi sõltuvust peavalurohtudest pole. Ja, et tänane õnn liiga suur poleks, oli eriline pärl just täna õhtul..yeeeeeeey.!!!!!
Närvid niisamagi pingul, tean, et panin meeldetuletuse ja ikka ehmatan, või ehmatasin selle peale kui laul käima hakkas, kuigi sinna vajutasin..üldse saab asjadest hetkel vähe aru..ehk läheb varsti paremaks...siis tuleb lihtsalt pingelangus (Y).
Ootamisaeg on veel ees..aga eks ma püüa rahulikult võtta....

Ma sain täna päris huvitava tekefonikõne:
Mina: Jaa.
X:....hallo.....................................kas ma räägin täiskasvanu või lapsega?.....
Mina:..........ma olen 18....................
X:..........................
Mina:........................
X:.......vabandust väga...............
Mina:pole midagi..............
X:................vabandust ...........................



Terve selle aja mulle energiat andnud...:)

In loving memory..

Hüvastjätt on alati raske..kuid ainult lahkumisel ning taasnägemisel tuntakse, kui sügav on armastus...

See aastavahet on nii mõnelegi, üllatavalt paljudele väga raske ning masendav olnud ...ma tõesti loodan, et see aasta ohvrilisasid ei nõua. !

Ma ei kavatse kirjutada eelmise aasta tegudest, muredest, rõõmudest vms, aga uude aastasse ei saa liikuda enne korralikku ära saatmist.

Nii ustavaid ning praktilisi sõpru pole just kerge leida, kindlasti jään neid igatsema...ikka päris meie oma , aga kui massi on vaja sulanduda siis palun jah, bye-bye meie niigi noorukesele, kuid nii ilusale rahale..

Lydia, Anton, Paul ja Karl...muidugi ka Kristjan, Jakob, Rudlof ja Carl, aga nendega jätsin hüvasti juba tükk aega tagasi

Kopikas pole raha ega sitikas ole liha. (eesti vanasõna)

Meie koos veedetud hetked:

Huvitav, millal ametlik mälestustseremoonia toimub..

täna saatsin viimased kaaslased teele, igaühel neist oli oma õilis eesmärk, mis mul nüüd meenutama jäävad..õnneks on mul eriliselt tugeva igatsusperioodi jooksul võimalik sendipurk kaissu võtta. ............