Plaanimine on minu nõrgim külg. Absoluutselt mitte miski ei lähe nii, nagu ma loodan, olen seda ette kujutanud, peaks minema. Kahtlemata ma juba tean, et mingi konks on ikka sees, ja see võtab üllatusmomendi, kui midagi valesti läheb..sest midagi peab ilmtingimata valesti minema.
Kuidas samas olen märganud, et see luhtunud asi on säde süütenöörile, mis jõuab millegi suurepäraseni, palju paremani, kui algselt kavatsetud..
Tuleb lihtsalt mõelda, et ju ei pidanud siis nii minema, ega elu sellest seisma jää.
Ma panin endale piirangu, et ei või kirjutada enne 8. veebruari..8. jõudis kätte ja kindlasti oleks olnud millestki kirjutada, aga..jamh..tegelikult ei ole nagu midagi väga olulist praegugi öelda, aga küll neid tuleb ;)..
Väga filosoofiline - ma tean, selline mõistukõneline, aga nagu mulle on öeldud, olen sellel alal meister :),..Ma tõesti tahaks otse öelda, aga siis ma nagu tähtsustaks seda ülemäära..ja ma mõtlen peaaegu alati mitut asja korraga, ja vastavalt tujule siis kaldun ühele või teisele poole.
The friend is the man who knows all about you, and still likes you.(Elbert Hubbard)
Ja see on miski, mille kallal pean kindlasti töötama..Ma mõnikord mõtlen, et kas ma oleksin iseenda sõber.Teades kõike- iga mõtet ja tegu jms..Ega vist, liiga enesekriitiline ehk..aga võib-olla ka mitte.. Endale võiks ju ikka meeldida!
Ainuke konkreetne asi, mida öelda- meil on nüüd kass!. Robin - emane, 3 kuud, kolmevärviline( et ta siis õnne tooks). :)
..Oleks veel palju öelda, viriseda pisiasjade ja kellegi-millegi pärast, aga ei taha..
No comments:
Post a Comment