See aastavahet on nii mõnelegi, üllatavalt paljudele väga raske ning masendav olnud ...ma tõesti loodan, et see aasta ohvrilisasid ei nõua. !
Ma ei kavatse kirjutada eelmise aasta tegudest, muredest, rõõmudest vms, aga uude aastasse ei saa liikuda enne korralikku ära saatmist.
Nii ustavaid ning praktilisi sõpru pole just kerge leida, kindlasti jään neid igatsema...ikka päris meie oma , aga kui massi on vaja sulanduda siis palun jah, bye-bye meie niigi noorukesele, kuid nii ilusale rahale..
Lydia, Anton, Paul ja Karl...muidugi ka Kristjan, Jakob, Rudlof ja Carl, aga nendega jätsin hüvasti juba tükk aega tagasi
Kopikas pole raha ega sitikas ole liha. (eesti vanasõna)
Meie koos veedetud hetked:
Huvitav, millal ametlik mälestustseremoonia toimub..
täna saatsin viimased kaaslased teele, igaühel neist oli oma õilis eesmärk, mis mul nüüd meenutama jäävad..õnneks on mul eriliselt tugeva igatsusperioodi jooksul võimalik sendipurk kaissu võtta. ............
Millegipärast su blogi vihkab mind. (Laura, ega see ometi sina ei ole???)
ReplyDeleteMa olen juba 2 korda proovinud siia kommentaari postitada, aga ei lähe läbi.
Enda meelest pole nagu kätt ette pannud:D...ju nett arvas, et see tekst sobimatu..liiga ropp või midagi..
ReplyDelete:'(
ReplyDeleteMa ainult kiitsin taevani siin sind ja su huumorimeelt.
Aga kui see on sobimatu, eks ma siis järgmine kord tean.
:(..Ma noomin siis oma blogi ja tema kummalist kommentaaride valikut.
ReplyDelete